Mis on koostöörobotid ja kuidas neid kasutatakse?

Koostöörobot on robot, mis täidab ülesandeid tööstuskeskkonnas ja töötajatega koostöös. Rahvusvaheline Robootikaföderatsioon on määratlenud kaks koostöörobotite liiki. Ühte gruppi kuuluvad koostöörobotid, mis vastavad Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardile 10218-1, mis sätestab nõuded ja suunised tööstusrobotitele projekteeritud ohutusmeetmetele, kaitsemeetmetele ja kasutust puudutavale teabele. Teine grupp on koostöörobotid, mis ei vasta standardi ISO 10218-1 nõuetele. See ei tähenda, et need robotid oleksid ohtlikud. Neile võivad kehtida muud ohutusstandardid, näiteks riiklikud või ettevõttesisesed. Robotitele, mis töötavad inimestega kõrvuti muudes ärilistes või mitteärilistes keskkondades (nt tervishoid, toiduvalmistamine ja avalikud ruumid), kehtivad omaette ISO standardid, ja seega ei lisa IFR neid tööstuslikke koostööroboteid puudutavasse statistikasse.

Millal kasutada koostöörobotit?

Juhtumianalüüse, mis annavad ülevaate koostöörobotite praegustest levinumatest kasutusaladest, saab lugeda siit.

  • Üksluiste, korduvate ja mitteergonoomiliste ülesannete täitmiseks: Koostöörobotid tõstavad tootlikkust, kui neid kasutatakse selliste üksluiste ja korduvate ülesannete automatiseerimiseks, milleks pole tarvis suurt kiirust ja mis ei vaja inimkäe osavust. Sellised tegevused on näiteks materjali ja osade toomine ning kandmine, raskete osade paigal hoidmine, et töötajad saaksid nende kallal töötada, masinatele ettesöötmine, kvaliteedikontroll ja erinevad koostetoimingud, näiteks osade paika asetamine ja -keeramine, liimide ja kattekihtide pealekandmine või pindade poleerimine.
  • Tootmisliinidel, kus tegutsevad ka töötajad: Koostöörobot suudab täita tervet hulka erinevaid ülesandeid, kuid siiski on palju ka selliseid töid, mis on inimese jaoks lihtsad ja mida pole eriti mõttekas automatiseerida. Sellised ülesanded hõlmavad näiteks sorteerimata osakeste ja ebaregulaarse kujuga või painduvate vormidega tegelemist või ülesandeid, milles on tarvis pindadele avaldatavat survet pidevalt reguleerida, näiteks poleerimisel ja lihvimisel. Enamik tootmisliine – eelkõige just koosteliine – ongi seega kõige tulusamad just siis, kui ühendavad robotite ja inimeste töö nii, et kumbki teeb just seda, mida kõige paremini oskab teha. Koostöörobotite suurim eelis seisneb selles, et neid on lihtne tootmisliinile inimeste kõrvale tööle panna.
  • Lühikestes või muutuvates tootmistsüklites: Koostöörobotite programmeerimine toimub enamiku kasutusalade puhul kiirelt ja ei vaja põhjalikku koolitust. Seetõttu sobivad koostöörobotid lühikeste või muutuvate tootmistsüklitega tootjatele, sest roboti saab kiirelt uueks tsükliks ümber programmeerida. Koostöörobot võib seega olla hea lähtepunkt paljude väikeste või keskmise suurusega tootmisettevõtete automatiseerimiseks, kus seni ei ole robotitesse investeeritud.

Koostöörobotite ohutus:

Üks levinud väärarusaam seisneb selles, et koostöörobot on määratluse järgi ohutu robot. Kuid nagu iga teise töövahendi puhul, sõltub ka roboti ohutus tööülesandest, millega parasjagu tegeletakse. Teravat tööriista või mingit osa keevitav koostöörobot kujutab endast töötajatele alati ohtu, ükskõik, kui aeglaselt see ka ei töötaks. Enne koostöörobotite kasutamist tuleb läbi viia samasugused ohutushindamised nagu muude tööstusmasinate puhul.

Koostöörobotid on traditsiooniliste tööstusrobotite kõrval juba kasutusel sellistes tugevalt automatiseeritud valdkondades nagu autotööstus ja elektroonika. Kui tehnoloogia edasi areneb – eriti just robotite haaratsite, andurite ja nägemisteravuse osas – võime näha koostöörobotite kasutuselevõttu mitmes uues tootmisharus, nagu toiduainete töötlemises ja tarbekaupade, näiteks kosmeetika tootmises.

WordPress Image Lightbox